Ühel suvisel pühapäeval sain kokku neiuga ja jalutasin temaga ringi mõõda Tallinnad. Jalutasin Piritale, seal oli laste kiigud liiva väljal ja kedagi seal ei olnud. Neiu võttis suuna kiigule ja kutsus mind kaasa ja küsis kas sa muru meeldib käia. Ma vastasin jahtavalt, ma ikka olen vabameelne inimlaps. Neiu liikus kiikele ja kergel sammul kiikel ta oligi. Ma häbelikult istusin ta kõrval kiigele. Ma kiikusin vaiksel hooga, aga tema kiikus aina suuremaid ja suuremaid kaaresi taeva kaarel. Ma olin kade tema sisemise lapsepeale, aga samas on see puhas rõõm, et ma kohtusin temaga.
Ma vaatasin teda ja silma ette tuli maaline maal. Kahest väikesest lapsest mänguväljakul. Väike tüdruk kelle on tumedad patsid ja soojad pruunid juuksed. Väiksel tütarlapsel on veinipunane suve kleit. Minu sisemine laps istub liival ja teeb liivalosse. Kollase väikse ämbriga.
Tüdruk kiikub, ta patsid liikuvad nii huvitavalt ja kiigu hoog on suur, lausa imeliselt tuuline. Me vaatame üksteist ja mina täitan ämbrid liivaga. Tema püüab kiigele anda suuremaid hooge.
Me vaikselt olles suve tuule ja kaunide lumivalgede vahuliselt pilvede all. Milles igas pilves on kuju, mida mina püüan panna liiva ja tüdruk kiigega kõrgemale kiikudes käega puutuda.
Ma tõusin püsti ja läksin tema juurde. Küsisin kas sa saad neid pilvi kätte ja ta vastas, et peaaegu. Siis tüdruk uuris minu sisemise lapse silmi ja ütles soojas toonis, kui sa mulle hoogu teed, ehk siis saan, kas või käega katsuda. Ma astusin ta selja taha ja andsin endast kõik et tal oleks suurem hoog. Ma tahaks et ta need pilved kätte saaks.
Ma lükkasin paar korda ja ta järsku puututas pilvi.
Neiu hüppas suure hooga kiigelt liiva väljale ja astusime edasi kuumas päikse päevas. Nii tuli meelde väike lapsepõlv ja see neiu on väärt minu maailma. Teadsin ma seda südames. Ma loodan talle samaga vastata, ehk olla tema naeratus alge.
Muidu see neiu sai minu esimene muusa, ma soovin maalida tema sisemist last kiigel ja kuidas ta seda naudib. Tema pehmusest hõljuvad keha ja soojalt säravaid silmi. Ta on igavesti noor südamses ja vaid seda näevad erilised inimesed. Mitte igaüks ei ole selle õnnele lubatud.
Samas ma sooviks ka maalida ta külmust ja kurbust. Püüaks maalida temast kurbust ja külmust välja, selle asemele anda soojust, kas või endast.
Tema on minu esimene muusa ja ma sooviks seda.
No comments:
Post a Comment