Armastusest

Mis on armastus ja miks me seda pidevalt otsime. Mis seos sellega minuga on. Need küsimused on vähemalt 6 miljardid inimesel. Nii ka minul.
Tegelt ma ei viitsi lahata neid küsimusi, vaid tahaks jagada teiega kogemusi, oma elust. Samas tahaks küsida, kus ma teen vigu ja kas need on vead.
Ma olen suhelnud ühe neiuga ( edasi pidi Nöpsik.) kaks aastata või rohkem. Ta meeldib mulle väga ja isegi tema olemuses on midagi sooja. Millegi pärast tunne ka et see on üks keerulisemaid suhtlusi, mitte suhe. Mina nii sooviks et see oleks suhe. Ma suhtlen temaga pidevalt msn ja seal on meie suhtlus küllalt käänuliselt konarik. Vahest isegi väga okkaline, vahest tundub. Tal nagu on minust ette kujutus kui, vähemalt selline kuiv kunstikuhing ja ma püüan end pidevalt olla vaba ja lõbusam, aga see on alati minus tekkitanud pinged, mis muutavad mind eriti kinniseks ja veidraks.
Kui me oma vahel, silmast silma rääkinud oleme, siis on kõik okei, vähemalt tundub mulle. Samas tunnistan et siis ma olen ka suht kinnine ja arglik. Muidu temaga olen silmast silma rääkinud 4 ja 5 korda ja see aasta.
Ma tunne seda, et ma lihtsalt püüan mitte millesgist midagi teha. Selleks see armastus ongi. Kõige rohkem teeb haiged tema käitumine, et selline minu õhus hoidmine. Mingil hetkel nagu sooviks enamad(jäänud selline mulje või mulle lihtsalt tundub või sooviks seda) ja siis ütleb et ei kujuta minuga suhet ette.
Põhjuseks on minu kummaline maailm, seostu jutt, elan minevikus?(kui minevikus on viisakus ja vaikne olemine, siis okei ) ja veel jälle minu närune kunst.
Mina ütleks et tõeliselt hea suhe on siis kui erinevad maailmad suudavad üksteist täienda ja arendata.
Selline käitumine ei ole esimest korda, minu meelest kolmas kord juba. Ma ikka lasen seda teha endaga. Igas temas kõhtlevas vastuses näen kindlalt tema jah sõna suhteks. Kõige hullem on see et ma ei julge talle silmast silma ütleda, et ma armastan teda. Kardan et olen sellega hiljaks jäänud, nende kolme ilusa sõnaga.
Eriti hull on see et ma tunnen et ma kujutan endale liiga palju ette või on tõesti need minu tundeid tema vastu nii puhtad.
Liiga palju segaseid tundeid ja küsimusi jääb õhku , ma ei tea, kas ma saan endale kunagi vastused kätte. Kui aus olla, ma ei armasta ta silmi, ei tema välimust vaid tema energia puhast olemust. See kuidas temas on ... oh jah, kui vaid teaks õigeid sõnu.