Eksponeerimata õhtu male valge musta ruutulise laua taga, kus reas elu näinud tunded ja mõtted. Neid saavad hobune, lipp, kuningas, ettur jne. Minu vastas istub unemati. Tal käes seksuaalne läbipaistev klaas imelise värvi konjakiga. Sinna on kadunud palju taimi. Hõrk konjak,k elu avab jook.
Me sätime nupud paiga ja südames lööb sisikond oma vere mured päeva valgele. Küsin unematilt; „ Kas ma olen sulle tähtis ja oluline inimene.“ Ta vastab peale väikesest vaikust ja oma nupude paigaele pannemist; „ Kahjuks ei, aga sul on konjakid ja tulevikus tahaks endast maali. Nii et hetkel sa oled mulle oluline.“
Ma sulgesin silmad ja tundsin end kui traataias. Mida katab roniroos oma mustade roosi õitega. Okkad kui nõelad, mis lõikavad lihasse ja luusse.
Avasin silmad ja laususin; „ Teeme kõva kassitapu mängu ja võitaja saab selle mis tavaliselt.“ Unemati muigas vastuvõtlikult ja tugevalt mulle silma vaatedes; „ See tuleb mulle väga magus ja sulle vastik mäng.“
Hakkas püha mäng elu a surmaga. Liiga ilus, et jätta see enda teada. Akna taga on tuul ja tema kurb laul. Vihmal on muidu avatud südamega laul. Mul on valged ja unematil mustad tundega mõttega nupud. Lonksu konjakid ja mäng elule a surmale võib alata. Jaht unele ja tema liivaterale.
Jätkub...
No comments:
Post a Comment