Hullumajast põngenud vang,
lahkudes roosi kaisust,
avastades endast Nipernaadi,
suviselt kruusa teelt,
südames päikse viin,
taskus kadunud sõnad,
järsku tundes külma,
talve öö külm tuul,
avasid orjastatud silmad,
tõusin vananevalt hangelt,
uniselt edasi Nipernaadi teel.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment